Haljala Valla Spordikeskus – avaleht

Alates 22. veebruarist 2021:

Sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, mis tähendab, et treening saab toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:

a) sportlane ja treener;

b) sportlane ja sportlane.

Piirang ei kehti koos liikuvate või viibivate perekondade kohta.

JÕUSAALi on lubatud korraga treenima kuni 4 inimest tingimusel , et jälgitakse 2+2 reeglit. Treeningu pikkus 1,5 tundi,koos kasutatavate treeningvahendite desinfitseerimisega enne ja pärast treeningut ning riietus ja pesuruumi kasutamisega.

JÕUSAALi saab broneerida helistades numbrile 3250907 Haljala või numbrile 32384400 Võsu.

PALLIMÄNGU SAALi saab kasutada korraga kuni 2 inimest ühe korvi all(v.a perekonnad). Treeningu pikkus 1-2 tundi.

PALLIMÄNGU SAALi saab broneerida internetis: spordikeskus.haljala.ee või helistades numbrile 3250907 Haljala või numbrile 32384400 Võsu.

Haljala saali saab broneerida TÄISTUNNIST- TÄISTUNNINI . Näiteks: 12.00-14.00 või 14.00-15.00

Võsu saalis seda piirangut ei ole.

Haljala võimla avatud E-R 14-21 ; L-P 12-18

Võsu spordihoone avatud E,R 10-21 ; T-N 13-21 ; L-P 12-19

SISERUUMIDES KANNAME MASKI.

Maski võib ära võtta treeningsaalis treeningu ajaks ja riietusruumis pesemise ajaks.

Üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.

Sporditreeningute korraldamine

22. veebruarist 2021
    Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 19. veebruar 2021
    korraldusega nr 82) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike
    koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja
    sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:
    Alates 22. veebruarist 2021: (Vabariigi Valitsus vaatab piirangud üle iga kahe nädala tagant)
    1) sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos
    juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on
    tegevuse käigus vahetada paarilisi. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et
    lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud.
    Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste
    alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevuse
    käigus ei tohi paarilisi vahetada. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti
    koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole
    mõistlikult võimalik tagada;
    2) välitingimustes on lubatud treenimine kuni 50 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga.
    Tagatud peab olema, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 inimest;
    3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% tavapärasest
    täituvusest ja ruumis ei oleks korraga rohkem inimesi kui 200. Ruumi täituvust arvestatakse
    spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või
    nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika
    (nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus
    erinevate sportimispaikade lõikes;
    4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-
    aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse
    iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
    5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise
    Terviseameti juhiste kohaselt.
    Alapunktis 1 nimetatud tingimusi ei kohaldata kui tegevust või treeningut viiakse läbi
    koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata Vabariigi
    Valitsuse korralduse kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas
    klassis. Samuti ei kohaldata alapunktides 1 ja 3 nimetatud tingimusi võistlussüsteemis toimuvale
    professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste
    liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, riigi
    sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele,
    sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu
    Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
    Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
    Korralduse nr 82 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
    2
    Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
     Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on
    õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
     Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel.
    Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh
    riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb
    tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
     Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
     Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad
    siseruumides kandma maski.
     Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab
    toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
    a) sportlane ja treener;
    b) sportlane ja sportlane.
     Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes
    osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal
    ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub
    omavaheline kokkupuude.
     Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele
    sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning
    võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga
    tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
     Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab
    spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse
    meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee
    olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi
    sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest,
    kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
     Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise
    liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab
    olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
     Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
     Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
     Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik
    treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude
    inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali
    treeningud).
     Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile
    kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite
    olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on
    avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
     Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
     Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste
    järel territooriumile.
     Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
    krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
    minimaalne.
    3
     Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
    krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
    minimaalne.
    Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku
    tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes
    2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha,
    mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning
    tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti
    korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
    Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
     Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
     Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
    kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
    liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
     Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
    salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud
    tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
     Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
    Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest
    rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.

Piirangud leevenesid – alates 11. jaanuarist tohib sisetingimustes tegevustest osa võtta kuni 11 inimest (sh treener või juhendaja). Ruumi täituvus ei tohi olla rohkem kui 50 protsenti. Välitingimustes hakkab kehtima osavõtjate arvu piirang kuni 25 inimest (sh treener või juhendaja). Tegevusi läbi viies tuleb arvestada, et üks grupp ei puutuks kokku teiste gruppidega. Samuti tuleb kinni pidada teistest seni kehtinud usaldusmeetmetest nagu desinfitseerimisvahendite kasutamine, maskikandmise kohustus jne.Meie treeningtegevus jätkub kuni 11 inimestes gruppides, sealhulgas treener. Jõusaalis jääb jõusse kuni 50% täituvus, mis meie tingimustes on 4 inimestAlates 11. jaanuarist tohivad 13 maakonnas spordivõistlused ning spordi ja -liikumisüritused sisetingimustes toimuda ainult spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele, samuti Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.Välitingimustes on lubatud spordivõistlused ja liikumisüritused maksimaalselt 25 osalejaga ning peab olema tagatud, et kokku ei puututa teiste rühmadega. Sise- ega ka välistingimustes ei tohi spordivõistlustel või spordi ja -liikumisüritustel olla pealtvaatajaid. Piiranguid hinnatakse taas kahe nädala pärast. Kuni 24.jaanuarini toimuma pidanud sisevõistlused lükkuvad edasi. 24ks jaanuariks planeerime suusavõistlust Haljalas. 31.jaanuarile planeeritud lauatennise seeriavõistluse IV etapp on hetkel veel jõus.

14.detsembrist kuni 10.jaanuarini  jäävad ära kõik rühmatreeningud. Võimalus kasutada spordisaale individuaaltreeninguteks.

Jõusaali on korraga lubatud treenima 4 inimest tingimusel, et  jälgitakse 2+2 reeglit. Treeningu pikkus 1,5 tundi, koos kasutatavate treeningvahendite desinfitseerisega enne ja pärast treeningut ning riietus ja pesuruumi kasutamisega.

Pallimängusaali lubatakse ühe korvi alla 1 harrastaja + juhendaja/treener. Erandjuhul võimalik perekonnal koos treenida. Treeningu pikkus 1,5 tundi.

Pallimängu saali saab broneerida internetis aadressil: spordikeskus.haljala.ee

Info ja broneerimine  Haljala võimlas telefonil 3250907 E-R 14-21, L, P 12-18

Võsu spordihoones 323 8400, E,R 10-21, T-N 13-21, L, P 12-19

SISERUUMIDES KANNAME MASKI. Maski võib ära võtta treeningsaalis treeningu ajaks ja riietusruumis pesemiseks ajaks.

06.12 toimusid Kadrinas Lääne-Virumaa meistrivõistlused ujumises. Haljala vallast oli kohal 3 last,kes kõik võitsid ka medaleid.

JAKOB TOMING võitis vanuseklassis 2007-2008 5 kulda,lisaks veel absoluutklassis 3 kulda ja 2 hõbedat.

MIA-LARISSA LIIV võitis vanuseklassis 2011 ja nooremad 1 kulla ja 1 pronksi.

MATTIAS ERIK AITMAN võitis vanuseklassis 2009-2010 3 pronksi, lisaks 4 ja 5 koht.

Tulemused:

JAKOB TOMING

50 m vabalt 25.32 absol. 1.koht ,07-08. 1.koht

50 m selili 29.46 absol. 1.koht ,07-08.1.koht

50 m rinnuli 34.86 absol. 2.koht ,07-08. 1.koht

50 m liblikas 29.02 absol. 1.koht ,07-08. 1.koht

100 m kompleks 1.06.29 absol. 2.koht, 07-08 1.koht

MIA-LARISSA LIIV , vanuseklassis 2011 ja nooremad

50 m vabalt 47.29 , 3.koht

25 m selili 23.65, 1.koht

MATTIAS ERIK AITMAN vanuseklassis 2009-2010

50 m vabalt 47.61 , 4 koht

50 m selili 54.50 , 5 koht

50 m rinnuli 1.02.05 , 3.koht

50 m liblikas 1.03.75 , 3.koht

100 m kompleks 2.03.36 , 3.koht

Palju õnne kõigile.

06.12 said kulminatsiooni Haljala valla meistrivõistlused. Esikoha saavutas pingelises ja võitluslikus kohtumises Võsu võistkond. See juures pääsesid nad juhtima alles 7 sekundit enne lõpuvilet. Massive võttis veel ajamaha kuid korvini enam ei jõutud.

Halajala valla MV paremus järjestus

1. Koht VÕSU

2. Koht RLV MASSIVE

3. Koht Škoda Rakvere 1

4. Koht NGU Haljala

5. Koht Škoda Rakvere 2

6. Koht BC Haljala